Väga paljud ettevõtjad koondavad oma erinevad ärid – kas siis tegevusvaldkonna, osanike ringi või muus mõttes erinevad – eraldiseisvatesse ettevõtetesse. Need ettevõtted võivad moodustada konsolideerimisgrupi (ema- ja tütarettevõtted) või olla täiesti eraldiseisvad.
Eraldiseisvate ettevõtete finantstulemustest annab ülevaate konsolideeritud aruandlus, kus grupi ettevõtete finantsaruandlus on kokku pandud ühte aruandesse.
Konsolideeritud aruanne vs aruanne
Konsolideeritud aruande vajadus kerkib päevakorrale just siis, kui on palju omavahelisi arveldusi (koostöö, allhange, vms). Me ju tegelikult tahame teada, palju on klientidele tooteid müüdud ja palju selleks kulusid tegime, kuid tavapärases kasumiaruandes on sees ka omavahelised tehingud. Samuti tahame teada, palju kliendid meile võlgu on ja palju meie tarnijatele maksma peame, kuid tavapärases bilansis on sees ka omavahelised arveldused. See kõik muudab tegeliku (tervik)pildi raskemini hoomatavaks.
Konsolideeritud aruannetes eemaldatakse omavahelised tulud, kulud, nõuded ja kohustused ning aruanne näitab kogu grupi ettevõtete finantstulemusi ja -seisu kolmandate osapoolte suhtes. Samuti tuuakse välja vähemusosalused.
Miks teha konsolideeritud aruannet?
Juhtimisotsuste kvaliteedi tagamiseks peaks konsolideeritud aruanne olema juhi igakuine tööriist. Muuhulgas on see vajalik välise finantseerimise, nt pangalaenu saamiseks. Ka pank vaatab ettevõtte finantsseisu eelkõige kolmandate osapoolte suhtes.
Kes peavad esitama konsolideeritud aruande?
Seadus näeb ette konsolideerimise kohustuse aastaaruandes sel juhul, kui ettevõtted on omavahel seotud ema-tütar suhtega ning kui on täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest: müügitulu >4 miljonit, varade maht >2 miljonit, töötajate arv >50 inimest.
Finsa soovitab koostada konsolideeritud aruandeid iga kuu ning ka siis, kui see seadus seda (veel) ei nõua.