Kes usub, et tool võib maksta 10 000 eurot – ehk võtame luubi alla siirdehinnad

Siirdehinnad puudutavad firmasid, kus tehakse tehinguid seotud osapooltega – tütar- või emaettevõttega või (osaliselt) kattuva omanikeringi ettevõtetega. Need tehingud on maksuameti kõrgendatud tähelepanu all.

Kui sina (eraisikuna) müüd oma vana tooli 10 000 euroga oma ettevõttele, siis saavad vist kõik aru, et tegelikkuses on see palgamakse või parimal juhul kasumi jaotamine ning sellelt summalt peaks arvestama maksud.

Kui aga kaks ettevõtet – mõlemad sinu või sinu lähedase (osalises) omandis või üksteisega ema/tütar suhtes – teevad turuhinnast oluliselt erinevaid tehinguid, ka siis on maksuteemad laua peal ja olulised. Üldine põhimõte on, et tehingud peavad olema tehtud turuhinnas ning selle kujunemise loogika ja alusandmed peavad olema kaitstavad.

Kui ettevõte annab seotud osapoolele kauba või teenuse oluliselt alla turuhinna, siis on tegemist varjatud kasumieraldisega ning see kuulub maksustamisele. Kui aga sinu ettevõte ostab seotud osapoolelt teenuseid või kaupu oluliselt üle turuhinna, siis on samamoodi tegemist varjatud kasumieraldisega!

Kuidas määrata turuhinda?

Mängime selle praktiliselt läbi näiteks ühe ilusa uhke autoga, mis vahetab omanikku. Tegime turu-uuringu ja saime teada, et selle auto turuhind on 30 000 eurot.

• Ettevõttel A on auto ja ta müüb selle eraisikust omanikule 1000 euro eest. Sellisel juhul on maksustatav summa 29 000 eurot. 
• Ettevõttel A on auto ja ta müüb selle omanikuga seotud ettevõttele B hinnaga 1000 eurot. Sellisel juhul on maksustatav 29 000 eurot (ehk siis ettevõtte A poolt tehtud kasumieraldis), millelt tuleb arvestada ja tasuda tulumaksu.
• Ettevõttel A on auto ja ta müüb selle omanikuga seotud ettevõttele B hinnaga 50 000 eurot. Siin on maksustatav 20 000 (ehk siis ettevõtte B poolt tehtud kasumieraldis), millelt tuleb arvestada ja tasuda tulumaksu.

Siirdehindadega „mängimine“

Siirdehindadega n-ö mängitakse, et omavaheliste arvelduste käigus tulumaksukohustust ja tasutavat käibemaksusummat optimeerida.

Miks seda mitte teha? Kui hinnad on laest võetud, tekib maksurisk; lisaks maksusumma tasumise kohustusele võib lisaks tekkida ka maksuintressi kohustus.

Ülaltoodud näide annab selge pildi ka võimalikest hindadest ning põhimõte, miks riik just seotud isikute vaheliste tehingute hindade vastu huvi tunneb, peaks nüüd selge olema. Mitteseotud isikute puhul ei ole põhjust eeldada, et tehingud turuhinnast oluliselt erinevad.

Auto puhul ei ole turuhinna määratlemine keeruline. Portaalides on näha, mis hinnaga samaväärseid autosid ostetakse ja müüakse. Kusjuures tähelepanu tuleb pöörata ka dokumenteerimisele – salvesta sellest võrdlusbaasist endale pilt, et ka 3 aasta pärast saaks maksuametile näidata, et hind on õiglane.

Tihti aga ei ole tehingute turuhinna määramine üldse nii lihtne.

• Näiteks üks raamatupidaja peab raamatut sama omaniku viiele ettevõttele. Kui seda teenust ei arveldata, on selgelt tegemist siirdehindade regulatsiooni rikkumisega ning maksuriskiga. Kas arveldada igale ettevõtte 1/5 kulust? Aga kui ettevõtted on erineva suuruse ja keerukusega?
• Kui emaettevõte saab pangast laenu intressiga 5% aastas, siis millist intressimäära peaks ta rakendama laenu (osalisel) edasilaenamisel tütarettevõttele? Ei ole korrektne rakendada panga intressimäära – tuleb leida intressimäär, millega tütarettevõte oleks turutingimustel laenu saanud.
• Kui emaettevõte toodab ja müüb kogu oma toodangu läbi tütarettevõtte, siis kuidas määrata omavahelise müügi hind?
• Kuidas jagada suvepäevade korraldamise kulusid mitme seotud ettevõtte vahel?  

Õiglase hinna määramine

Seaduses on toodud erinevad õiglase hinna määramise meetodid; lihtsamad tehingud on otstarbekas kajastada nn tehingupõhiste meetoditega.

• Võrreldava hinna meetod – peab tõestama, et ka mitteseotud osapooltele osutatakse sama teenust/ müüakse sama kaupa sama hinnaga.
• Kulupõhine meetod – arvestatakse kokku kulud ning sellele lisatakse „normaalne“ kasumimarginaal ca 5-10%;

Seotud ettevõtete poolt „koos ostmine“ sünergia eesmärgil on ka selgelt reguleeritud ning vajab läbimõeldud protsessi.

Keerulisemad on kasumipõhised meetodid, mis vajavad juba põhjalikumat analüüsi ning tõendusmaterjali korjamist.

Siirdehindade arvestamise põhimõtted peaksid olema dokumenteeritud. On oluline, et need oleksid õiglased ja hästi läbimõeldud ning võimalikud määramise alused talletatud. Siis saab vajadusel luua selle peale dokumentatsiooni (nt maksuameti nõudmisel). Kui aga tehingu alushinnad ei ole õiglased ja vahede pealt makse tasutud ei ole, siis ei suuda päästa ka põhjalik dokumentatsioon.

Seetõttu soovitame kõigil, kes teevad oma seotud isikutega tehinguid, see teema läbi mõelda ja vajadusel nõu küsida.

PS Seotud isikute definitsioon on keeruline, aga hästi lühidalt: sinu ja sinu abikaasa lapsed, õed, vennad, vanemad, ettevõtted, kus neil on enam kui 25%line osalus.