Ettevõtte minimaalse netovara nõuet võib aidata täita vabatahtlik reserv

Ettevõtte minimaalse netovara nõue on reegel, mida tasub tähele panna. Vastasel juhul riskid manitsevate kirjade saamisega äriregistrist, kõige hullemal juhul ka ettevõtte sundlõpetamisega. Räägime natuke, mida teha juhul, kui nõude täitmisega on probleeme ja kuidas tagada, et valitud lahendus ka päriselt töötaks.

Mis on minimaalse netovara nõue?

Kuigi 2023. aasta äriseadustiku muudatusega kadus minimaalse osakapitali nõue, jäi kehtima ettevõtte minimaalset netovara (ehk omakapitali) puudutav: see peab olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist. Juhul, kui netovara on lubatust väiksem, on äriseadustik ette kirjutanud ka 4 lahendust, mille vahel osanikud valima peavad:

1. osakapitali vähendada või suurendada tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist;
2. muude abinõude tarvitusele võtmine, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist;
3. osaühingu lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
4. pankrotiavalduse esitamine.

Vabatahtliku reservi loomine

Kuigi seadus jätab tõlgendamisruumi, mõistetakse “muude abinõude” all tavaliselt ettevõtte vabatahtliku reservi loomist / suurendamist.

Vabatahtlik reserv on Finsa hinnangul optimaalne ja paindlik viis netovara nõude täitmiseks. Mis peamine - see lahendab probleemi. Ning kui omakapital tulevikus suureneb, saab vabatahtliku reservi uuesti välja maksta ning seda ei maksustata mitte kui dividendi, vaid kui aktsia/osakapitali vähendamist (ehk siis sissepandud kapitali ulatuses ei maksustata).

Paljud ettevõtjad kasutavad finantseerimiseks omanikulaene; ka nende laenude ning kogunenud intresside arvelt on võimalik vabatahtliku reservi loomine.

Vead, mida vabatahtlikku reservi loomisel vältida

Samas paneme südamele, et tegemist ei ole “lihtsa” lahendusega. Vabatahtliku reservi loomine on küllaltki nüansirohke protsess, mis vajab kindlasti kõrvale pädevat tuge - asjatundmatu tegutsemine võib heal juhul probleemi lahendamata jätta ja halval juhul seda veelgi süvendada.

Vabatahtlikku reservi moodustades tuleb kindlasti silmas pidada järgmist:

• see peab olema põhikirjaga võimaldatud ja seal korrektselt sätestatud;
• sissemaksete ja väljamaksete kord tuleb põhikirjas eraldi (ning täpselt) reguleerida;
• tähtis on, et tekib SEOTUD omakapital, et sissemakse ei liiguks omakapitali läbi kasumiaruande;
• põhikirjamuudatus tuleb äriregistris registreerida, kuid sissemakset ennast (erinevalt osakapitali / ülekursi maksetest) registeerida ei ole vaja;
• nagu enne öeldud, maksustatakse väljamakseid vabatahtlikust reservist (SEOTUD) ja väljamakseid kasumiaruande kaudu liikunud sissemaksetest (SIDUMATA) erinevalt.

Kui see kõik kõlab Sulle lihtsalt, ootame sind Finsasse tööle.

Kui mitte ning Sinu ettevõte vajab tuge vabatahtliku reservi loomisel, võta meiega ühendust - aitame sind kõigega, alates raamatupidamise korrastamisest ja lõpetades ettevõtte põhikirja sõnastusega.